Sunday, May 4, 2008



Niih, nagu eestlastele kombeks räägitakse ikka ilmast ja ei saa minagi teisiti. Meeletult mõnus suvine ilm üllatas meid juba eelmisel nädalal, suure mõnuga sai talve vammused ära panipaikadesse peita ja sealt suvise varustuse uuesti päevavalgele tuua... isegi bikiinid said esimese päikese ära näha... päikeseprillidest ei hakka üldse rääkimagi. Ka Grilli hooaeg sai avatud ja seda ei tea enam keegi, et mitu kilo šašlõkki juba süte kohal ära küpsetatud on :P
Kokkuvõttes mõnus, mõnus, mõnus....
Aga mis nüüd... hommikusest päikesest on järel ainult mälestus, taeva vallutasid suured mustad pilved ja kolistab nii mis jube... Kui uskuda vanarahva tarkusi siis hakkas vanapagan silku sööma, sest öeldakse ju, et kui müristab ja välku lööb, siis vanapagan silku sööb... loodetavasti jäävad need silgud talle kurku kinni...
Iseenesest muidugi tore, kui arvestada ühte teist vanarahva tarkust, nimelt seda kus öeldakse, et kevadel enne esimest äikest maas istuda ei või , kuna see on siis alles mürgine... nu sellega ei tohiks nüüd enam probleemi olla äike olnud ja mätas kuiv :) (eeldusel, et vihm järgi jääb ja laseb maal ära kuivada).
Aga ikkagi... projekt "Suveks grillmajake" saab ju kannatada tänu sellele tobedale äikesele... "ehitus insenerid" on täielikult tööle häälestadud ning tarbitud alco kogusedki lubavad hetkel veel positiivsedi töötulemusi... vihma jätkudes läheb häälestus paigast ära ning suurest masendusest, et ehitus stoppama jääb keskendututakse vaenlase (loe: alco) hävitamisele :)
Aga nu jääme lootma, et see huinjaa läheb kiirelt üle ja meeste ehitusvaim ei vaibu :) (siiani pole vaibunud... rõõm, rõõm, rõõm)
Nüüd vist olen oma kodaniku kohust täitnud ja parasjagu ilmast seletanud, ei saa just öelda, et kergem oleks hakanud aga samas kes teab milleks see hea võib olla... iga asi pidi ju millekski hea olema nii, et jään lootma... kuigi jh lootus pidi lollide lohutus olema... AGA Jumal pidi lolle ja joodikuid hoidma ... esimeste alla võin ennast vabalt liigitada viimati mainitute hulka siiski veel ei küündi... väga ei püri ka sinna poole ... äkki saab minustki veel kunagi asja :)

No comments: